Vahetekstid valisin Michael Snuniti raamatust
„Hingelind"
Viktora 5.a klassist kehastas Hingelindu.
Sügaval- sügaval kehas elab hing.
Keegi pole teda veel näinud,
aga kõik teavad, et ta on olemas.
Ja ei teata
mitte ainult seda, et ta on olemas,
vaid sedagi,
mis on tema sees.
Hinge sees, tema keskel
seisab ühel jalal
lind. Lind, kelle nimi on Hingelind.
Ja ta tunneb kõike seda, mida meiegi tunneme.
Kui keegi meile haiget teeb, hakkab Hingelind meie
kehas
risti ja põiki, sinna ja tänna rabelema.
Ja tal on väga valus.
Kui keegi meid armastab,
hakkab hingelind
väikeste rõõmsate hüpetega kekslema,
edasi ja tagasi,
siia ja sinna.
Kui keegi meid nimepidi hüüab,
jääb hingelind hästi tähelepanelikult kuulatama,
et kindlaks teha, mis hüüdmine see niisugune on.
Kui keegi meie peale vihastab,
tõmbub Hingelind endasse
ja on vait ja kurb.
Aga kui keegi meid kallistab, hakkab hingelind,
kes elab sügaval-sügval meie kehas,
kasvama ja paisuma,
kuni ta täidab meid peaaegu tervenisti
Tal on nii hea olla, kui meid kallistatakse.
Meie kehas, sügaval- sügaval, elab hing.
Keegi pole teda veel näinud,
aga kõik teavad, et ta on olemas.
Ja veel kunagi,
mitte kunagi pole sündinud inimest,
kellel poleks hinge.
Sest hing tuleb meie sisse selsamal hetkel,
kui me sünnime,
ega jäta meid maha
mitte kordagi
nii kaua, kuni
me elame.
Ta on nagu
õhk,
Mida inimene hingab
oma sünnihetkest
surmahetkeni.
Muidugi tahate nüüd sedagi teada saada,
millest hingelind on tehtud.
Oh, see on imelihtne.
Ta on tehtud paljudest laegastest.
Neid laekaid ei saa niisama kergesti avada,
sest iga laegas käib lukus võtmega,
mis sobib ainult talle.
Ja hingelind on ainus, kes saab avada oma laekaid.
Ja kuna kõige jaoks, mida me tunneme, on oma laegas,
siis on hingelinnul neid laekaid tohutult palju.
On rõõmulaegas ja on kurbuselaegas.
On kiivuselaegas ja lootuselaegas.
On pettumuselaegas ja ahastuselaegas.
On kannatlikkuselaegas ja on kärsituselaegas.
On ka tigeduselaegas ja vihalaegas ja õrnuselaegas.
Ükskõiksuselaegas ja kergluselaegas.
Ja kõige salajasemate saladuste laegas,
see on niisugune laegas, mida peaaegu ei avatagi.
Ja on veel laekaid.
Te võite siia ise lisada, mida iganes tahate.
/---/
Nüüd pole enam raske taibata, et iga inimene erineb
teisest-
selle Hingelinnu pärast, kes on tema sees.
Kui mõni lind
avab kohe hommikul rõõmulaeka,
valgub rõõm sealt inimese kehasse
Ja selle linnu inimene on rõõmus.
Kõige tähtsam
on lindu hästi hoolikalt
tähele panna.
Muidu võib juhtuda, et hingelind hüüab meid,
aga meie ei kuule.
Kahju. Ta tahab meile rääkida meist endist.
Ta tahab rääkida meile tormidest, mis on lukustatud
tema sees asuvatesse laegastesse.
On inimesi, kes kuulavad teda sageli.
On inimesi, kes kuulavad teda harva.
Ja on inimesi, kes kuulavad teda
ainult üks kord elus.
Sellepärast tasub,
kas või hilja öösel, kui ümberringi on vaikne,
kuulata tähelepanelikult Hingelindu, kes on meie sees,
sügaval - sügaval meie kehas.
AITÄH!
Kogu kontserti saad vaadata:
Aitäh Martini isale!
No comments:
Post a Comment