Emotsioonide väljendamise töötuba

 Igal nädalal võiks üks emotsioone ja loovust väljendav tund olla, tore oli liikuda.
Missugune hetk- mängitud tunne  on pildile püütud, seda prooviga ära arvata.

Kevadlilled- akvarelll

 

Reedel "Meele Kolu" tööuba

29. märtsil  kell 11.50 - "Meele Kolu" emotsioonide väljendamise töötuba.

Hea on liikuda mugavate spordi- või tantsuriietega, võta palun kaasa!

xxx

Liikumise töötuba lastele “meeleKolu mängud” on koos olemine, kus mängitakse ja tantsitakse läbi erinevaid tundeid. Enese väljendamisega tegeletakse läbi liikumise ja üksteise tunnetamise nii paaris kui grupis. Tund koosneb peamiselt liikumismängudest ja oma meeleolude ning tunnete füüsilisest väljendamisest. Koosolemine lõpeb ühiselt loodud meeleolude liikumiskavaga ja sellele järgneva vestlusega.

Töötuba sobib ilmestama ainetunde, kus käsitletakse tundeid ja emotsioone.

Läbiviijad: ZUGA ühendatud tantsijad on tantsijaid ja koreograafe koondav kollektiiv, mis on koos tegutsenud 1999. aastast. Nad on ainus järjepidevalt ja regulaarselt lastele tansulavastusi loov tantsukooslus Eestis. Nende lastelavastused on pälvinud tähelepanu ja mitmeid teatri- ja tantsuauhindu (Salme Reegi auhind, Draamakese auhind, Teatriaasta auhind, Sõltumatu etenduskunsti auhind, jne) ning nad on esinenud nii Eestis kui väljaspool (Soomes, USA-s, Saksamaal, Leedus, Lätis, Hollandis, Palestiinas, Rootsis, Venemaal, Rumeenias, Horvaatias, Poolas, Inglismaal, Palestiinas, Iisraelis).

Algab loodusviktoriin

1. Aeg-ajalt püüavad kassid hiiri ja ka teisi väiksemaid loomi-linde ja toovad neid ka meile, inimestele näha. Miks tahavad kassid oma saaki inimestele näidata?

2. Lepatriinud on erksat oranži-punakat värvi. Milline kasu on lepatriinudele nende sellisest värvusest?

3. Eesti ornitoloogiaühing valib igal aastal aasta linnu. Miks seda tehakse ja kes on 2019. a Eesti aasta lind?

Vastust ootan 1. aprilliks.

Hea tulemus kirjandusmängu Tallinna eelvoorus

 Reedel osales 25 võistkonda Kirjandusmäng 2019 Tallinna eelvoorus.
Tublide lugejate tihedas konkurentsis pälvis meie klassi võistkond 7.-9. koha.

Kiitus teile, Tom, Saskia ja Isabel Maria!

Olete oma suure lugemisarmastusega meile kõigile eeskujuks. Põnevaid raamatuid ja jätkuvat lugemislusti!

Fotod: K.Rikson

Aasta 2019 tegijad looduses

• Aasta lind on ÖÖSORR (päevapetis, lehmalüpsja, kaeratsura)

Foto: Ingmar Muusikus

• Aasta loom on KOBRAS

Foto: Jaanus Tanilsoo

• Aasta puu on KIBUVITS

Foto:L.H

• Aasta sammal on TURBASAMMAL

Foto: Wikipedia

• Aasta orhidee on LEHITU PISIKÄPP

Foto: Jaak Neljandik

• Aasta seen on SOOMUSTINDIK

Foto Arne Ader

• Aasta liblikas on KUSLAPUU- SÕRMIKTIIB

Foto: Kaidi Kivi

• Aasta kala on JÕESILM

Foto: Wikipedia

• Aasta muld on MADALSOOMULD

Foto: Eesti maaülikool

Teabelehe koostas Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond

Öösorr (Caprimulgus europaeus) on männikutes elav rästa suurune kirju lind, kes eelistab tegutseda öösel. Päevavalgel püsib ta liikumatult, istub maapinnal või lamab pikuti puuoksal, sulandudes ümbritsevasse keskkonda. Seetõttu on öösorri näinud vähesed. Rohkem on teada linnu omapärane nurruv häälitsus, mida võib kuulda soojadel suveöödel. Küllap seepärast on tal rahvakeeles ka sedavõrd palju nimesid: ööketraja, vokilind, laiskkull, hobuseorel, takutoristi, nahklapp, lüü-türr, ööema jne. Öösorr pesa ei ehita, ta muneb kaks muna maapinnal asuvasse lohku, vahel suisa metsarajale. Eestis pesitseb hinnanguliselt 10 000 – 20 000 paari öösorre ning vähearvuka liigina kuulub ta III kaitsekategooriasse. Öösorr on rändlind, tema talvitusalad asuvad Kagu-, Kesk- ja Lääne-Aafrikas. Lisainfo: Eesti Ornitoloogiaühing

Kobras (Castor fiber) on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani. Talle on iseloomulik lame saba, mis kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Kobras on taimtoiduline, süües suvel rohttaimi ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude ladvas olevatele noortele okstele, langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste hammaste abil. Elupaigana eelistab aeglase vooluga veekogusid. Vajadusel ehitab veetaseme tõstmiseks puudest ja mudast tugevaid paise. Eestis hinnatakse kopra arvukuseks 14 000 isendit. Lisainfo: www.looduskalender.ee

Kibuvits (perekond Rosa) on roosõieliste sugukonda kuuluv puitunud varrega põõsas. Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki, kõige tavalisem on mets-kibuvits. Inimese kaasabil on loodusesse levinud ka mitmed kultuurliigid. Mõned neist (nt kurdlehine kibuvits) on inimese kaasabil hakanud ohustama teiste liikide kasvukohti. Kibuvitstel on vahelduvalt kinnituvad paaritusulgjad lehed, varred kaetud sirgete või kõverate ogadega. Õitsema hakkab enamasti juunis. Suured lõhnavad õied asuvad varte tippudes. Vili on erksalt värvunud (punane, oranž) tõrsik, mis moodustub lihakaks muutunud õiepõhjast. Valminult on viljaliha söödav, sisaldades rohkesti erinevaid vitamiine. Kibuvitstel on palju rahvapäraseid nimetusi: haukaküüds, kibusk, kiuspuu, koidukann, metsroosipuu, neitsi-kann, okasroos, orjavits, orjaroos. Lisainfo: www.loodusajakiri.ee 

Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum) kasvab soostuvate okasmetsade poolvarjulistes kohtades. Ta on looduses kergesti äratuntav võsu tippudes asuvate pallikujuliste peade e. kapiitulumide ning tumedate rabedate varte poolest. Ainsana meie turbasammaldest on tal oksakimpudes rohkem kui kuus oksa. Eestis esineb pillatult, sagedasem Lõuna-Eestis. Oma nime on saanud Tähtvere mõisniku K.E.R von Wulfi järgi, kelle maadelt liigi kirjelduse aluseks olevad samblad koguti. Kuulub Eestis III kaitsekategooriasse. Lisainfo: Eesti samblasõbrad

Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) on meie käpalistest kõige omapärasem ja haruldasem. Taim on klorofüllitu, toitained saab ta seeneniidistiku kaasabil teistelt taimedelt. Maapinnale ilmub ta suve teisel poolel nädalaks-paariks, sedagi mitte igal aastal. Ühe varre kohta on tavaliselt 1–4 õit, mille ülespoole hoidev huul on valkjas ning lillakaspunase või roosaka mustriga, teised õiekattelehed aga kollakat tooni. Õied on küllaltki suured, läbimõõt võib ulatuda üle 2 cm. Vars on pruunikaskollane kuni beež, pooleldi läbikumav ning seest õõnes. Taime kõrgus tavaliselt 10–12 cm. Peamisteks kasvukohtadeks on varjukad okasmetsad, kus maapinnani jõuab üsna vähe valgust ning taimkate on hõre. Haruldane lehitu pisikäpp kuulub kõige rangemasse, I kaitsekategooriasse. Lisainfo: Eesti Orhideekaitse Klubi

Soomustindiku (Coprinus comatus) viljakehad kasvavad tihti suurte kogumikena toitaineterikkal mullal haljasaladel, rohustutes, aedades ja jäätmaadel. Seene kübar on noorelt valge, piklikmunaja kujuga ja kaetud vatjate pruunikate soomustega. Vananedes avaneb kübar kellukakujuliselt ja eoslehekesed muutuvad tintjasmustaks. Noorena, valgete eoslehekestega, on väga hea söögiseen ja söödav kupatamata. Rikneb väga kiiresti (tundidega), millest annavad märku tumenenud eoslehekesed. Soomustindik kogub endasse raskemetalle, seega ei tohiks neid korjata tööstuspiirkondadest ja suurte teede äärest. Lisainfo: Eesti mükoloogiaühing

Kuslapuu-sõrmiktiib (Pterotopteryx dodecadactyla) on habras, pisike ja aeglaselt lendav liblikas, kelle tiibade siruulatus on 11–14 mm. Iga tiib on lõhestunud kuueks osaks, seega on liblikal kokku 24 „sõrme“. Neid võib kohata metsades ja aedades, kus kasvab kuslapuid. Valmikud lendlevad päeval ja hämaras. Röövikud toituvad kuslapuu noortes võrsetes, nukkuvad maapinnal kookonis. Meil haruldane kuslapuu-sõrmiktiib ilutseb ka Eesti Lepidopteroloogide Seltsi logol. Lisainfo: Eesti Lepidopteroloogide Selts

Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligikaudu 14% meie muldkattest ning neid võib leida peaaegu kõigist Eesti piirkondadest. Enamasti koosnevad madalsoomullad hästi lagunenud toitainerikkast musta värvi turbast. Kuivendatuna on neil suure saagikusega rohumaad. Madalsood on üks Eesti muldkatte suurimaid orgaanilise süsiniku varamuid. Kuivendamine ja mullaharimine põhjustavad kiire turba lagunemise, sellega kaasneb ka suures koguses süsihappegaasi lendumine atmosfääri ning mulla kahjustumine. Seetõttu loetakse neid muldi õrnaks. Lisainfo: Eesti Mullateaduse Selts

Jõesilm (Lampetra fluviatilis) on angerjataolise kehaga, tavaliselt 30 cm pikk. Ülalt on jõesilm tuhmhall, kõht helekollane või tuhmvalge. Tema nahk on limane ja soomusteta. Pea külgedel 7 paari lõpuseavasid. Jõesilmu suu asemel on sarvhammastega imilehter, toitumiseks imeb end selle abil mõne teise kala külge. Jõesilmu püütakse sügiseti kuderände ajal merre suubuvatest jõgedest mõrdade ja torbikutega. Eesti parimad silmujõed on Narva ja Pärnu. Lisainfo: ajakiri Kalastaja Foto: Külli Kalamees Foto: Alexey Tolmachov/ Wikimedia Commons  

Täna algab kevad

Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad – 12 tundi. Päike asub seniidis ekvaatori kohal. Põhjapoolusel lõpeb polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel lõpeb polaarpäev ja algab polaaröö. .

Maakeeles nimetatakse kevadist pööripäeva mitmeti: päevakäänd, päevakäänak, pööripääv, pööriba, pöörtuspäiv, pyeripääv, käärd. Õigupoolest päev kevadisel pööripäeval ei pööragi. Päevad on läinud jõudsalt pikemaks juba jõulust saati ja pikenevad suvise pööriajani välja. Täna saab valget ja pimedat aega ühepalju.

Kevadisest pööripäevast edasi on päevad ööst pikemad 

Seekordse kevade alguse teeb eriliseks seik, et pööripäev langeb kokku täiskuuajaga.

Kaunist ja päikselist kevadet!

„Millises Tallinnas ma tahan elada?“

Tallinna linn kujundab oma tulevikku aastani 2035 ja soovib kõigi, ka kõige väiksemate mõtteid. Millises Tallinnas soovivad nemad elada, kui nad on oma iseseisva eluga alustanud? Selleks, et linna arengukava tuleks võimalikult tuleviku-linlaste nägu, palume teie abi koolilastele suunatud võistluste läbiviimisel.

Noorte tallinlaste ideede korjamiseks korraldab Tallinna arengukava 2021+ strateegiaüksus kihvtide auhindadega võistluse, et nad saaksid oma mõtteid väljendada loovuse kaudu.

Võistluse teemaks on „Millises Tallinnas ma tahan elada?“, mis koosneb kahest osast ja on suunatud erinevatele vanuserühmadele:

• Joonistusvõistlus 1.-4. ja 5.-8. klassidele
• Esseevõistlus 9.-12. klassidele

Siinkohal on oluline rõhutada, et ei ole vahet, kas laste ideed on utoopilised või tõesti praktilised – iga hea ettepanek inspireerib koostajaid arengukava täiendamisel.

Loodame, et leiate võimaluse tutvustada oma õpilastele teemaga haakuvates tundides (nt kodanikuõpetus, eesti keel, kunstiõpetus) nimetatud võistlusi. Juhul, kui õpilastel esineb raskusi ideede formuleerimisega, on vanemate/koduste abi vägagi teretulnud!

Tingimused

Joonistused ja esseed esitada hiljemalt 22. aprillil 2019.a. Esseed saata elektrooniliselt aadressile strateegia@tallinnlv.ee. Joonistused palume haridusasutustes kokku koguda ja tuua need vahemikus 15.04.19 – 22.04.19 Tallinna Linnakantselei teenindusbüroo infosaali (Vabaduse väljak 7, sissepääs Vabaduse väljaku poolsest uksest lippude alt). Teenindussaal on avatud kogu tööpäeva vältel E 8.15-18, T-N 8.15-17 ja R 8.15-16. Joonistused anda administraatori kätte.

–          Joonistuste soovituslik formaat on A3. Iga osaleja võib konkursile esitada kuni kaks tööd. Pilt ei tohi olla kokku murtud.

–          Essee maht kuni 1000 sõna.

–          Joonistuste tagaküljele lisada autori nimi, vanus, kool, klass.

–          Esseed tuleb varustada tiitellehega, kus on kirjas autori nimi, vanus, kool, klass.

–          Juhendaja olemasolul lisada joonistusele/esseele juhendaja nimi.

–           Osaleja annab võistluse korraldajale üle õigused oma pilti või esseed avalikus ruumis tasuta kasutada, sh avaldada veebis, trükistes, üles panna näitustel.

–          Võistlusele esitatud töid autoritele ei tagastata.

–          Haridusasutus tagab, et lapsevanemad oleksid nõus laste andmete edastamise ja avalikustamisega toodud tingimustel.

 

Tulemused

Strateegiaüksus loeb ja vaatab läbi kõik tööd ning autasustab parimaid kaasarääkijaid eraldi igas vanuserühmas. Auhindu jagame ka parimatele juhendajatele. Kuigi oleme juba mõned auhinnad välja valinud (ajaviide Tallinna juhtidega, piletid meelelahutuskeskustesse, linnasümboolikaga kinkekomplektid ja muu) ootame laste ja koolide ettepanekuid auhindade osas 11. märtsini meiliaadressile strateegia@tallinnlv.ee . Kellega lapsed tahaksid kohtuda? Mis kohta külastada? Valime välja parimad ideed ja lisame need auhindade nimekirja.

Parimatest joonistustest teeme näituse ja kasutame ka uue arengukava disainis. Parimad esseed ja tsitaadid avaldatakse Tallinna arengukava 2021+ kodulehel https://tallinn.ee/est/strateegia/  või Tallinna arengukavaga seonduvates trükistes.

 

Saara- tubli teivashüppaja

SAARA  saavutas TV10 OLÜMPIASTARTI võistlustel teivashüppes III koha!

Palju õnne ja jätkuvat edu!

Rahvastepalli pronksimeeskond

Reedel toimus ka Tallinna kesklinna koolide poeglaste rahvastepalli finaalturniir.

Meie klassi poisid saavutasid suurepärase 3.koha. Rõõmustame koos teiega, nii ägedad olete!

Luulevõistlus

Eestimaa Looduse Fond kuulutab välja luulevõistluse „Hüppav konn“

Eestimaa Looduse Fond kutsub lapsi, noori ja täiskasvanuid osalema konnade teemalisele luulevõistlusele “Hüppav konn”. Parimatele luuletajatele jagame auhindu ja parimad tööd kanname ette rahvusvahelisel konnapäeval Tallinna loomaaias.

Tingimused:

• Konnade teemalisi luuletusi ootame konkursile kuni 14. aprillini. Võistlustööd saada meile kas e-postiga aadressile kristiina@elfond.ee või postita märksõnaga “Luulekonkurss” aadressile Eestimaa Looduse Fond, Lai 29, Tartu 51005. Luuletusele tuleb juurde lisada autori nimi, vanus ja kontakt (e-post või telefon).
• Žürii hindab töid kolmes vanuserühmas: kuni 10-aastased, 11–17-aastased, 18-aastased ja vanemad. Igas vanuserühmas saavad 3 parimat auhinnad. Züriil on õigus välja anda ka eriauhindu.
• Iga autor võib konkursile esitada 2 enda loodud luuletust
• Konkursi korraldajatel on õigus saabunud võistlustöid avalikus ruumis tasuta kasutada, sh ette kanda ja avaldada veebis.
• Võistlusele postiga saadetuid töid autoritelele ei tagastata.

Žürii:
Contra - tuntud luuletaja ja kirjanik
Juhani Püttsepp - loodusajakirjanik ja lastekirjanik
Rein Einasto - paevana ja luulesõber
Kristiina Kübarsepp - konkursi korraldaja

Tulemused:
Parimad luuletused kuulutatakse välja rahvusvahelisel konnapäeval, 27.aprillil. Võitjatega võetakse eelnevalt ühendust.

Auhinnad:
Tosin parimat luuletajat saavad endale orgaanilisest puuvillast riidekoti ja on oodatud osalema kahepaiksete retkele ja mudakonna elupaiga taastamisele 14.-16. juuni Lohusuus. Auhinnakotist leiab veel konnahäältega CD-plaadi, märkmiku, rinnamärgi ning kleepsu.

http://konnad.elfond.ee/uudised/luulevoistlus

Tubli, Sten-Erik!

Sten- Erik osales koos oma võistkonnaga edukalt vabariiklikul FLL robootikavõistlusel.
Oled meil nutikas, palju õnne!

Kampaania "Terviseprääks"

Pardiralli 2019 loovkonkursi juhendmaterjal

Nagu eelnevatel aastatel, ei puudu ka seekord heategevusliku kampaania Pardiralli raames korraldatav loovkonkurss ja kannab nime “Terviseprääks”.

Tutvustus

Selle aasta konkursi peamise rõhu oleme pannud tervisele. Tervis on elu alus, mille tõttu on seda vaja hoida ja väärtustada. Heategevuslik kampaania Pardiralli kogub raha, et parandada vähihaigete laste elukvaliteeti ja toetada nende ravi. Ravi on neile eluliselt tähtis, kuid sellega kaasneb ka hulgaliselt kõrvalmõjusid. Immuunsüsteem nõrgeneb ja organism on vastuvõtlikum teistele haigustele, mille tõttu ei ole neil lastel võimalik lahkuda haiglast ega koduseinte vahelt. Tahes tahtmata ei saa nad käia rahvarohketes kohtades nagu poed, kool, lasteaed jm, veeta aega oma sõpradega ega nautida looduse ilu.

Loovkonkursi kirjeldus ja peamised tingimused

Loovkonkursi ülesandeks on:

1. kokku koguda oma tore rühm või klass, kellega võtta aeg maha, jätta hetkeks seljataha umbne klassiruum ja õppetöö ning suunduda mõnusale loodusretkele;
2. nautida ümbritsevat rohelust ja veeta koos aega oma rühma- või klassikaaslastega;
3. panna tööle oma koostööoskused ja loovuslikkus;
4. meisterdada oma retkel looduslikest vahenditest part või pardikujutis ning jäädvustada see üles koos oma rühma või klassiga pildile või hoopiski põnevam – filmida väike klipp meisterdamisest.

Loovkonkursil kasutatavateks vahendiks võivad olla kõik looduses leiduvad vahendid : puulehed, oksad, lilled, sammal jne. Loovusel ei ole piire!

Tehtud pilt või video tuleb saata meilile loovus@pardiralli.ee ja võimalusel laadida see üles oma instagrami kontole, märkides juurde @pardiralli_evlvl, #pardiralli ja #terviseprääks2019. Instagrami ülespanek ei ole kohustuslik.

Tööde esitamise tähtaeg on 17. mai 2019. Kõige põnevamate ideede omanikud saavad ka autasustatud. Tööd vaatab üle EVLVLi liikmetest koosnev žürii, kes pöörab tähelepanu eelkõige loovusele, grupi omavahelisele koostööle ja vaatab ka nõuetest kinnipidamist.

 

Hindamine toimub erinevates vanuseklassides:

1) lasteaed, 1.-3. klass,

2) 4.-6. klass,

3) 7.-9. klass ja

4) 10.-12. klass.

Kõigi tööde vahel valitakse välja ka rahva lemmikjäädvustus, mille loojatele on välja pandud eriauhind. Selleks, et inimesed saaksid näha Teie imelisi ülesvõtteid, laetakse tööd üles Facebooki Pardiralli lehele. Instagrami üleslaadijate vahel loositakse välja lisaauhind.

Lisateave konkursi korraldusest

• Lastele ja noortele võiks eelnevalt tutvustada Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liitu ja Pardirallit – Kust tuli selline mõte? Mis on ürituse ja konkursi eesmärk? Mida võiks just meie rühm või klass teha, et paista oma ideega teiste hulgast välja? Väikese sissejuhatava loengu saab läbi viia õpetaja. Soovi korral on võimalik kutsuda teemast rääkima keegi meie Liidust. Kontakteeruda saab meili teel loovus@pardiralli.ee või Facebookis Kris-Marii Jaanson.
• Pildi saatmisel tuleb kindlasti juurde märkida kooli või lasteaia nimi ja rühma või klassi number. Samuti oleks tore teada õpetaja või juhendaja nime, kuna reeglina on just nemad teema algatajad. Vanemate laste või noorte puhul oleks kena teada eestvedaja nime. Palun lisage kindlasti ka oma kontaktaktisiku andmed, et saaksime teiega võidu korral ühendust. Nimesid ega andmeid ei avalikustata, vajadusel küsitakse selleks eelnevat luba, mille andmine ei ole kohustuslik.

Lisainformatsiooni või küsimuste korral võtta ühendust loovus@pardiralli.ee

Aitäh, et otsustasite võtta selle aja ja aidata kaasa heategevusele!

 

https://www.pardiralli.ee/kampaania-tervisepraaks/

KÄNGURU- 21.märtsil

KÄNGURU on maailma populaarseim matemaatikavõistlus, mille eesmärgiks on mänguliste ülesannete kaudu populariseerida matemaatikat. Võistlusel osalevad õpilased kuues vanuserühmas 1.-12. klassini, kui kool on avaldanud eelnevalt soovi oma õpilastega võistlusest osa võtta. Ülesannete lahendamiseks on aega 1 tund ja 15 min. Tulemuste arvestust peetakse õpilaste kohta individuaalselt. Võistlus toimub igal aastal märtsis

NELJAPÄEVAL lahendavad ülesandeid

JOEL
MARTEN- MATTIAS
OSKAR
SAARA
SASKIA
STEN- ERIK

Võistluste arhiivis on eelmiste aastate ülesanded, mida on hea lahendada.

/www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/voistluse-arhiiv-3

Westfest 2019

 Kiitus meie klassi suurepärastele solistidele- KIRKELE JA MARTINILE!

MARTIN- 3.-4. klasside arvestuses I koht ja publiku lemmik

Palju õnne!

Keelevõistluse lõpetamine

5. märtsil toimus Kadrioru Saksa Gümnaasiumis ülelinnaline võistlus Keelenutt 4.–6. klasside õpilastele. Võistluse eesmärgiks oli suurendada õpilaste huvi eesti keele vastu ning innustada  veelgi rohkem lugema!

Täna oli võistluse pidulik lõpetamine. Kõiki osalejaid tänati tänukirjaga ja ning autasustati nii Keelenuti võistluse ülesannete parimaid lahendajaid kui ka parimate koolilugude autoreid.

Võistluse pidulikul lõpetamisel esinesid KSG õpilased ja õpetajad ning folklorist Piret Voolaid.

Marta Liisa ja Saara esindasid kooli ja olid väga tublid Keelenuti ülesannete lahendajad.

Saara pälvis  4. klasside arvestuses II koha. Palju õnne! 

Ja hoidke ikka oma emakeelt au sees!