Käisin täna metsas kevadet otsimas, kuid oli teine kadunud- ilmselt humoorika talve aprillinalja tõttu peitu pugenud. Alles paar päeva tagasi pani päike jalutajatel põsed õhetama, linnud rõõmsalt vidistama ja lumikellukesed helisema. Täna laius kõikjal metsas vaid silmipimestavalt valge tuhksuhkruselt pehme lumi. Puuokstel rippusid jääkristallid nagu nutvad helmed ja midagi lume-vihmasegust hõljus õhus, liikudes tasapisi maa poole, kinnitudes okstele ja kõrtele.
Lumelinnuke ja lumest urvad.
Süda puukoorel
Nuttev süda
Kelle jalanõud ripuvad?
xxx
Tegelikult ma nägin linde ka, aga olin juba fotoaparaadi lörtsi eest kotti pistnud.
Oli väike sinitihane, rasvatihased, musträstas ja pelglik rähn- milline neist täpselt- ei tea, sest lendas kiiresti turvalisemasse kohta.
Küll see kevad ka tuleb, otsime edasi!
No comments:
Post a Comment