Mõnusat isadepäeva!

 

 

 

Natuke nalja pean ka ikka postituse lõppu lisama.

Õppisime inimese nägu joonistama, proportsioone paika panema. Palusin lastel tähelepanu pöörata detailidel, mis iseloomustavad just nende isa, paljud võtsid abiks foto.

Mõne  aja pärast näitab üks õpilane oma tööd.

 „Sul on nii ilus isa,“ ei suuda ma oma vaimustust varjata, „ püüa õlgu natuke laiemaks joonistada, õlad ei ole meestel nii kitsad.“

Noor kunstnik teeb, mis vaja ja näitab uuesti oma pilti, ise küsib rõõmsalt: “Kas mu isa on ikka veel  ilus?“

„On- on, väga ilus isa!“
Saan veel täpsustused lapsevanema vanuse kohta, 45- kui ma õigesti mäletan.

Jutt käib pildist, mis on ülipüüdlikult ja suure armastusega joonistatud. Ma ei kahtle, et portreeritav on sümpaatne ja kena inimene ning see kahekõne ilu ümber lisas ohtrasti värvi ning vürtsi ka halli sügispäeva. 

On selle iluga nüüd, kuidas on, aga kõik need isevalmistatud tööd on tehtud südamega ja küllap kõige olulisem peegeldub ka ehedal kujul kingisaajale vastu.

 Iga kaardi sisse ma ei piilunud, las olla need soovid seal mõnel juhul väikeste kirjavigadega, tähtsam on sõnadesse vormitud siiras sõnum, head isad- superkangelased ja töömehed, naljamehed ja spordimehed, ranged ja leebed isad, tugevad ja võimsad isad,  ilusad ja tublid isad,  maailma parimad isad!

Mõnusat isadepäeva oma armsate lastega ja perega!