Mõtlesin kodus eelnevalt sügavalt ja südamega, kuidas aidata last, kelle käekesed on haiged, et ta ei peaks ennast halvasti tundma. Leppisime kokku, et ta võtab suurema heegelnõela ja jämedama lõnga kooli kaasa ja teeb proovi. Minu imestuseks tahtejõuline tüdruk heegeldaski rõõmsalt, juba enne tunni algust, ahelsilmustest kett aina kasvas ja kasvas. Vähe sellest- ta ruttas appi teistele, et näidata alustamist, sest videost õppimine ja õpetaja esitus klassi ees tundus esialgu ulmeliset keeruline paljude õppijate jaoks. Isegi nutma ajas see vastik konksuga lõnga tagaajamine.
TÜ professor J. Mäe:
"Ära nuta, kõik on hästi!"lohutas ja julgustas Alice kurba klassikaaslast. Õpetaja ka julgustas, aga topelttoetus mõjub ikka tugevamalt. Tubli, Alice, sinus on nii palju elurõõmu ja headust!
"Mul tuleb juba päris hästi välja, palju paremini kui alguses. On ju nii, et tasa sõuad, kaugele jõuad!" arutles Mihkel. Rääkisime taas vanasõnadest, mille tähendus ajaga ei vähene ja sellest, mis võib suure rabistamisega juhtuda. Mihklit iseloomustabki igas töös "tasa sõudmise" oskus, alla ei anna, visalt ja korralikult edasi.
"Mul ei tule välja!"
"Tuleb küll, kui kannatust on! Ja kui võtte selgeks saad, ei taha tööd käest ära pannagi! Pusime veel! "Mõne aja pärast on murelik pilk ütleja silmist kadunud ja asendunud rahulolu ja säraga, naeratus näol, jätkub keti heegeldamine.
"Tegelikult pole poiste ja tüdrukute töid, kõik oskused on vajalikud ja võivad meeldida," on Saskia veendunud. Õpetaja samuti, sest minu meelest pole sugugi halb, et kooli ajal õppisin saage käes hoidma, naelu lööma või mõnd muud nn poiste tööd tegema. Ja tean mehi, kes koovad nii sokke kui kampsuneid.
"Ma tahan oma väikesele õele midagi heegeldada, " räägib Oskar, kes alustas ka teise rea ehk kinnissilmuste õppimist. Hooliv ja hea suur vend, väikesel Simonal on vedanud.
See, et peenmotoorika arendab ajukeskusi, mis aitavad ka kognitiivseid funktsioone (mälu tähelepanu-, keskendumisvõime) parandada, on vastus küsimusele: Miks me peame heegeldama?" Õigemini, miks see tegevus on meile hea.
TÜ professor J. Mäe:
"Tööõpetus arendab loovat ja süsteemset mõtlemisoskust, mälu, analüüsi ja sünteesioskust. Suutlikkus mingeid objekte erinevate vahenditega jäljendada nõuab arenenud taju ja samas arendab taju. Probleemülesannetega tegelemine, probleemide tõstatamine, nendele võimalike lahendite leidmine on õpilaste mõtteid mobiliseeriv tegevus, mis tihti leiab aset töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundides. Mõtlemisoskus, eriti ruumiline mõtlemine, areneb väga erinevate tööõpetuse ülesannete kaudu. Tehniline kirjaoskus on seotud abstraktse ja sümboolse mõtlemisega. Oma tööprotsessi juhtimine eeldab selle ette kujutamist, teatud mudeli loomist, mis siis praktika käigus kas kinnitust saab või korrigeerimist leiab. Mitmesuguste ruumiliste ülesannete lahendamine nõuab arenenud mõtlemist, kusjuures selle mõtlemise iseloom on üsna erinev sellest, mida nõuab näiteks tekstülesande lahendamine. Tööõpetusetunnis kasutatakse sageli analüüsi ja sünteesi – mingi terviklik tööprotsess jaotatakse üksikuteks sammudeks (operatsioonideks) ning need sammud ühendatakse taas terviktegevuseks. Analüüs ja süntees on äärmiselt olulised mõtlemistegevused, mida mõnedel lastel just praktilise töö kaudu on kõige lihtsam omandada. Tööõpetus treenib ka loogikat – skeemide põhjal esemete loomine nõuab loogiliste seoste loomist abstraktse ja konkreetse vahel ja samas ka arendab seda.
Erinevate liigutuste kooskõlastatud sooritamine nõuab kõrgel tasemel ajutegevust ja ka arendab aju. Peenmotoorika, mida käsitööl vaja läheb, ja mis käsitööd tehes ka areneb, arendab ka mitmeid ajukeskusi, mis pole vajalikud üksnes käelises tegevuses, vaid ka mitmesugustes kognitiivsetes tegevustes.
Enese tundmine. Tööõpetus aitab tundma õppida mitmeid olulisi isiksuse omadusi – püsivust, tahet, stressitaluvust (näiteks reaktsiooni sellele, kui mingi tööoperatsioon korduvalt välja ei tule), koostöövalmidust. Need ja paljud teised omadused avalduvad tööõpetuse tundides nagunii, aga selleks, et õppija võiks paremini end tundma õppida, võiks mõnikord proovida ka oma (ka grupi ja teiste) tegevust kõrvalt vaadelda ja analüüsida ning arutleda ka selle üle, milline lähenemine ja tööstiil erinevatele isikutele kõige enam sobib. Tööõpetuse tund annab neile, kellel akadeemilistes ainetes eduelamusi vähem, võimaluse seda kompenseerida. Tegelikult on tähtis ka vastupidine – võimalik, et mõni väga edukas õpilane jääb mõnes tööõpetuse ülesandes nõrgemate sekka. See pole paha, sest õpetab, et ”edu” on suhteline ja aitab omandada objektiivset enesehinnangut. Tahe, võime eesmärgi nimel pingutada Tööõpetusel on pakkuda palju laste jaoks motiveerivaid eesmärke. Kõige olulisem on iga õpilase suhteline areng (areng iseenda suhtes) – tööõpetuses on see sageli silmaga nähtav ja tunnetatav ning edasimineku tajumine on tugevaks motivatsiooniallikaks.
No comments:
Post a Comment