NELITEIST EMAKEELSET KÄÄNET
Leelo Tungal
Ema lubas aidata mind veidi emakeeles –
ema peas on kooliajast käändedki kõik meeles!
Ema võin ma usaldada sestap igal ajal.
Emale ei meeldi, kui ma kurdan seina najal.
Emal olid kooliajal tublid õpetajad –
emalt kõike küsida võid siis, kui abi vajad.
Emasse võib uskuda, ta mõtlema on tragi,
emas pole pisimatki
põhjust kaheldagi.
Emast võiks vist tulevikus presidentki tulla.
Emaks pole mulle, muide, üldse kerge olla!
Emani ei jõua kurjad ega pahad mõtted,
emana on võõrad talle salalikud võtted.
Emata ei kujuta ma üldse elu ette!
Emaga sain käänded selgeks, usute või mitte!
Oma salmi vaadates ilmselgelt ära näen, et
emaga koos kasutada oskan iga käänet!xxx
"Emakeel on meile nagu mõni kallis pidurõivas, mille
ajame omale selga ainult suurtel ja kallistel pühadel. Aga meie ei või mitte
alati pühi pidada, vaid peame tööd tegema, aina tööd tegema, sest meie oleme
väike ja vaene rahvas, nii et meie võime ainult harva omale pidurõivad selga
ajada, see on emakeelt kõnelda. Aga meie tahame teda ikka au sees pidada ja
teda armastada, nagu peab katoliku kirik au sees vana ladina keelt ja vene
kirik slaavi keelt, mis on nende kallid ja pühad keeled. Kui siis keegi
pidulikult kõneleb, siis teeb ta seda ikka eesti emakeeles. Aga luule on
pidukeel, sellepärast räägib luuletaja emakeeles, sest muidu on tema sõnad nagu
vask, mis kumiseb, ja kelluke, mis kõliseb: neis pole armastust, ja kus pole armastust,
seal pole ka sügavust, olgu ta nii tume ja arusaamatu kui tahes."
No comments:
Post a Comment