Mis te arvate, et nad tahtsid rahulikult matemaatikatunni ajal pimedas kotis peidus olla. Oh ei! Nii mõnigi kippus lauale, andis endast klõbistades märku; teine näitas, et võib iga kell valgustada klassi nagu taskulamp, pareminigi veel...
Lõpuks anti pliiatsitele sõna, nad käisid kui modellid klassi ees end näitamas ja paljud jõudsid ennast tutvustadagi. Vahetunnil sibasid tähtsad tegelased näitusele. Kõik õpilased imetlesid neid, kuulasid lugusid, võtsid kätte, proovisid kirjutada, joonistada, painutada...
Ja siis ütles üks eriti hakkaja esinemishimuline pliiats: " Õpetaja, palun teeme teatrit!"
Huvitav, et õpetaja ise selle peale ei tulnud, raiskas peaaegu ühe tunni keelereeglite ja etteütluse peale ära. Tormiline pliiatsite koor hõikas ühehäälselt :"Jaaaaaaaaaaaaa, palun!"
Muidugi ei jäänud õpetajal muud üle, kui nõustuda. Ja tegelikult sõna "teater" paneb tal silmad alati särama. Võib-olla oligi tal plaan pliiatsiteatrit teha!? Ei tea.
Oh seda rõõmu! Mõne minutiga sündisid lühikesed õpetliku sisuga lood. Ja teate, näitlevad pliiatsid olid nii lahked, et nende omanikud kutsuti ka appi mängima. Vaadake, kus on laste tähelepanupunkt, ikka pliiatsil/ pastakal.
Elu parim päev
Koolipäev ehk spikerdamine ei tule õppimisel kasuks
Ühe perekonna lugu
Uppumisoht
Kreeka, Eesti ja Inglismaa jalgpallimatš
Kõik on haruldased
Koolipäev (matemaatikatund)
No comments:
Post a Comment