Kõige imelisem laps

 Iga laps peab tundma, et ta on kõige imelisem laps maailmas.

Asendasin ühes algklassis tundi. Klassi sisenedes tervitasid lapsed rõõmsalt, tahtsid suhelda, näitasid oma mänge, enamik neist oli põnevil ja valmis viisakalt tundi alustama nagu lapsed ikka. Vaid  üks neist seisis seljaga tahvli poole. Klassi taga põrandal vedelesid kattepaberiteta õpikud ning vihikud. Pöörasin kurbadele töövahenditele tähelepanu ja palusin omanikul nad üles tõsta. Seda ei juhtunud, olin selleks valmis ja tõstsin juba kooli algul väsinud õppevahendid lauale. Keegi klassist hõikas, et see laps on kõige halvema käitumisega. Tegin, et ei kuulnud ja jätkasin tundi. Kõik töötasid omas tempos, seljaga seisja ei soovinud istuda, sodis natuke vihikut ja ütles, et ta on igavene idioot. Ütlesin, et mul on temast teistsugune arvamus. „Ma usun, et oled tark poiss, püüa ainult korralikumalt kirjutada.“ 

Klassis on veel 25 õpilast, ei saa kogu tundi ühele lapsele  pühendada, kiirematele vaja lisaülesandeid, aeglasematele täiendavat seletust jagada jne

Tundsin, et pean nelja silma all pärast  tunde lapsega rääkima. See mõte meeldis talle, ainult kõigepealt korrutas, et ta on idioot ja tahaks olla nagu ema. Küsisin, milles ema talle eeskujuks on. Ema oskab matemaatikat väga hästi. 

„ Ema on täiskasvanud, sina oled laps, sa alles õpid, ei saagi osata nii hästi kui ema, kui natuke pingutad, siis võid tulevikus veel paremini osata.“

Uurisin edasi, mida tema hästi oskab. „Mitte midagi…“ Me vestlesime pikalt, kuni jõudsime selleni, et ta on mingis spordialas päris hea. Minapilt pisut paranes…

See oli üks hetk, minutid ühe väikese mureliku inimesega. Minutitest tiksuvad tunnid, päevad, kuud…

Kui olin väga noor, ja režii õppejõud  näitleja- luuletaja Elle Are loengute käigus jagas meile haldjaliku headusega  kuldseid  tarkusi ka eluks, siis üks mõte oli selline: MITTE ÜHESTKI LAPSEST EI TOHI MÖÖDA MINNA. See lause elustub minus alati, kui näen õnnetut last.

Küll on lihtne õpetada lapsi, kui nad teavad, et neid armastakse just sellistena nagu nad on. Kui ei armastata, on laps katki. Nii katki, et õppetöö on see viimane, mida ta suudab teha.

Iga laps peab tundma, et ta on kõige imelisem laps maailmas, ei ole vaja võrrelda mitte kellegi teisega.