Esinemine lastekirjanduse keskuses

ME ÕPIME KÕIKJAL (MÕK) käis eriti tänase koolipäeva kohta.

 Sa võid maalida esinemiseks endale  ise tegelase näo, lasta seda sõbral või õpetajal teha. Tulemused palju ei erine, sest kiiresti õpiti esmased võtted selgeks.

 Vahvaid  hetki tasub jäädvustada. Marta tabas töömeeleolu  "grimmitoas."

 Näod pähe maalitud, asus näitetrupp teele. Oma esinemisriided  tuli ise kaasa võtta. Üllatusi, kuid mitte lahendamatuid olukordi jagus: esimese 50 m peal meenus Mutile, et prillid jäid maha. Kiire jooks ja prillid said kaasa.
Umbes 300. meetril selgus, et Kassi-härral pole õnge.
"Leiame mõne puuoksa!" kõlas nutikas ettepanek ja samas oli sobilik oks täitsa maas vedelemas.
"Mina saan oma saapapaelad nööriks anda, " lisas lahke tütarlaps.

"Õpetaja, kus hundi riided on? Sa ju leidsid need üles?" küsis lugupeetud bussijuht Hunt raamatukogus.
"Leidsin küll, aga igaüks pidi ise oma riided võtma!" Ühtteist siiski bussijuhi paunas oli, kiire kaup Rebaseonuga- soni hundile, nokakas rebasel ja asi lahendatud.

Enne esinemist selgus veel, et Rebase proua kübar on kadunud, kohe nii kadunud, et ilmus alles pärast  esinemist tumbade tagant välja. See asjaolu ei seganud ega vähendanud rebasemamma hiilgavat etteastet.
Mõned lukud ei tahtnud hästi toimida, Hiiremamma õppis, kuidas kirjaklambriga paela saab mütsitunnelisse tagasi panna, põrand oli sokkide jaoks libe ja laval oli mõni kukkumine, millest professionaaselt ei lastud ennast segada, mäng kulges omas rütmis edasi.

 Enne esinemist. Ootamine on tüütu- mäletan seda oma kooliajast väga hästi, seega olen vähemalt 20 korda saanud rahulikult, täpset minutilist aega teadmata, vastata küsimusele: "Millal me esineme?"

Pill häälde! Pilk tekstile ja ongi aeg esinema minna.

 Laura-Liis oli seekord Öökulli rollis. Esimest korda mängida pole kerge, aga õnnestus väga hästi.

 Õnnestus kogu mäng, partneriga arvestamine, rollis püsimine, mängulust, terviklikkus.

 Harjumine uue mängupaigaga nõuab kiiret kohanemist, ruumitaju.

Raamatukogutöötajad tulid ja kiitsid, missugune töö, missugused lapsed, missugused kostüümid, kuidas küll selline tegevus aitab ühtsusele kaasa jne. Aitäh!

 Nii on- me õpime kõikjal. Küllap oli vaatajatel ka palju meie etendusest õppida!