Karud koolis ja karude teater

Kes kõik meil täna koolis käisid, mida nad endast rääkisid, meile õpetasid ja ise õppisid, sellest kirjutangi kohe.

Kui õpetaja suurest  koolimajast väiksesse jõudis, olid karud juba valmis tundi alustama. Terve karude plejaad oli õigeaegselt kohad sisse võtnud, neid oli ikka väga palju ja igaühel oli ka oma lugu rääkida. Andsime sõna kõigepealt 42-aastasel karule- Mia isa lapsepõlve kaisukale, kes oli seekord vanim tegelane. Joosepi karu teatas, et ta on umbes 17- aastane, algul kingiti ta Joosepi vennale, pärast sai õe omaks ja lõpuks rõõmustas Joosepit- selline truu mängusell. Mihkliga tuli õe 14-a karuke kooli. Kolm õnnelikku karu või hoopis õnnelikku last kohtusid loosi tahtel, küllap nii pidi minema, sest kõiki neid  on hästi hoitud. Atty  armas karuke Uku on käsitööna valminud, Martini 1 a 7 k ja 2 p karu on vabatahtlikult ka  telefonihoidja. Häid mõtteid olid tulnud jagama neli Winnie Poohi, Verneri lumivalge karu on saksa päritoluga, kolm karu olid Tallinnasse reisinud otse Londonist. Aleks juunior on elanud Aleksandri perega kaugel Ameerikas ja tal oli ka põnev garderoob kaasas. Hoolas pesukaru isa tuli Helenaga kooli ja lubas kõik uued teadmised kodus abikaasale ja lastele edasi anda, Emma karu aga armastab porgandeid süüa…Kõigist elulugudest ei jõua kirjutada, küllap lapsed räägivad ise kodus.

Hästi armsad, humoorikad ja vahvad karukesed olid kõik! Loomulikult on neil ka hästi hoolivad ja loomingulised koolilastest sõbrad. Karl alustas meisterdamisega- eeskuju oli nakkav, nii  meisterdati vahetundides karukestele koolitarbeid, kotte, mütse, trumme.,,

Ilma dramatiseeringuteta pole õige karude päev. Algavad ettevalmistused, et esineda omaloominguliste õpetlike lugudega KARUDE TEATRI laval.

Kommisöömise võistlus

Tähtis pole, mis sul on, vaid, kes sul on.

Harjutamine teeb meistriks

Tähtis pole võit, vaid osavõtt! (jalgpallimäng)

Tore koolipäev