Vastlapäeva joonistused

 

Marta ja Saara Keelenuti võistlusel

Pärast uisutamist kiirustasid Marta Liisa ja Saara ülelinnalisele eesti keele võistlusele Keelenutt.

Tüdrukud lahendasid põnevaid ja keerukaid ülesandeid  ning andsid endast parima.

14. märtsil saame ka tulemused teada. Tublid tüdrukud väärivad igati suurt kiitust!

Hõissa, vastlad!

Ilmataadi vigurid- õhtul polnud lumekübetki, hommikul seevastu valge kohev lumevaip nii puudel kui teedel. Andis alles sumbata!

 Märts on kui piiga kes käre ja tujukas:
alles ta lombivees laevukest ujutas,
peakohal taevas, mis pilvedest hall-
nüüd aga uisud on jälle tal all.
Oh seda märtsi, kord ujub, kord uisutab,
näib, et ei oskagi elada tuisuta...
Samas on taevas nii sinavalt kärts!
Võta või jäta- eks märts ole märts!
/L.Tungal/

Homme on vastlapäev!

5. märts on vastlapäev. Head vastlapäeva kõigile!

Meie algkoolipere ei lase vastlaliugu ettenägelikult lumepuuduse tõttu mäel, vaid uisutab  hoopis jäähallis.

Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Nimetus levis rahva hulka hernhuutlaste kaudu.

Paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, seega kasutati vastlapäeval juhust, et korralikult pidutseda ja süüa enne paastu. Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk kelguliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.

https://et.wikipedia.org/wiki/Vastlap%C3%A4ev

Luuletuste lugemine ja kirjutamine

Mis on see luuletaja luule? See on: kui mõtled elule  ja millelegi muule.” 

(Juhan Viiding)

Täna lugesid õpilased Hando Runneli luulet. Auväärne luuletaja tähistas 24. novembril 80. sünnipäeva.

„Hando Runneli sulest pole küll ilmunud ohtralt lasteluulet, kuid kõik, mis läbinud tema perfektsionistipilgu ja jõudnud lugejateni, on olnud märkimisväärne. Lapsepõlve lugemisvaras oli kindel ja mäletamisväärne koht tema loomingul, olgu selleks siis 1973. aastal ilmunud „Miks ja miks”  või 1982. aastal trükivalgust näinud „Mõtelda on mõnus”. Märgilise pealkirjaga koondkogu „Suureks saamine” (2004) kannab alapealkirja „Laste laulud ammu ja homme” ning toob luuletaja loomingu tänapäevases ja väärikas vormis (ill. Jüri Arrak) ka uue põlvkonna lasteni.”

Jaanika Palm

Klass valis deklamaatorite konkursile (E kell 8.55)  järgmised õpilased:

HELENA, ISABEL MARIA JA STEN-ERIK

Muuda ennast

Muuda ennast, muutub maailm,
    mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;
    kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,
    nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!

Jää sa iseendaks, jälle muutub miski:
    muutuv maailm paigale jääb sinu jagu, –
    tekib hõrendus, käib pauk ja jälle miski
    kuskil mõraneb ja kuskil tekib pragu!
/H. Runnel/

ILUKIRJA VÕISTLUSELE esitame ka klassist 2 tööd, selleks tuleb Runneli luuletus ilusa käekirjaga valgele paberile kirjutada (abiks joonepaber) ja töö kaunistada.

Töö too kooli hiljemalt reedeks.

Vesse vahva vaheaeg

Vesse käis koolivaheajal Stockholmis Tehnikamuuseumis

Joosep edukas jalgpalliturniiridel

Joosep jagab oma rõõmu jalgpallist-laupäeval 3.koht ja pronksmedal Nõmme Talveliiga turniirilt (2008 poisid) ja pühapäeval 2.koht ja hõbemedal samalt turniirilt (2007 poisid).

PALJU-PALJU ÕNNE!