Uued viktoriini küsimused

Miks valitakse igal aastal mitmes riigis, sh Eestis aasta loom? Kes on Eesti 2017.a aasta loom?

Millise taime seemnetest valmistatakse šokolaadi?

Miks tekib kevaditi suurvesi?

Palun leidke vastused esmaspäevaks!

Kiitus loodusviktoriini vastajatele!

Kiitus usinatele loodusviktoriinis osalejatele.
Tänaseks leidsid küsimustele vastused:
Atty Liisa
Mihkel
Kirke
Saara
Vesse
Marten
Mia
Verner
Isabel
Liis
Sten
Erik
Oskar
Tom
Joel
Martin
Karl
Emma Marii
Alice( on kodus haige, vend tõi kirjutatud vastused kooli)

Aitäh ka tublidele looduse vaatlejatele ja Emma Mariile, kes hoolitseb, et klassis oleksid vaasis kevadlilled!

Laps räägib raamatust

• Lugude jutustaja
• On lõbustuseks
• Laiendab sõnavara
• Seal on kirjas vajalikud õppetunnid
• Raamatut tuleb hoida, eriti hästi tuleb hoida vanu raamatuid- need on eriti õrnad.
• Seal on kirjas palju põnevat
• Kui sul on igav, võta raamat kätte ja loe!
• Kujutluspilt tekib, kuidas sina teeksid, kui seal sündmustes oled.
• Hea on unistada koos raamatutegelastega.
• Sa sarnaned mõne tegelasega.
• Igal lugejal tekib oma pilt lugemisel.
• Hea sõber

Need on vaid mõned mõtted, mis vestluskäigus kirja jõudsin panna. Lugesime ja arutasime ka lastekirjaniku sõnumit "kasva koos raamatuga"

Kasva koos raamatuga

Aegumatu sõnum, kas pole!?

/http://www.elk.ee/?page_id=24225/

2. aprillil tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. IBBY Venemaa sektsioon on saatnud selleks puhuks maailma lastele sõnumi pealkirjaga „Kasva koos raamatuga”. Sõnumi kirjutas lastekirjanik ja ajakirjanik Sergei Mahhotin (1953), plakati autoriks on illustraator ja graafik Mihhail Fjodorov (1941).

Kasva koos raamatuga

Sergei Mahhotin

Varases lapsepõlves meeldis mulle klotsidest ja muudest leludest majakesi ehitada. Katuse aset täitis tihtilugu raamat, laste oma, piltidega. Lasin unistustes endal sellesse majja pugeda, tikutoosivoodisse heita ja kord pilvi, kord tähistaevast vaadata – olenevalt sellest, milline pilt enam meeldis.

Nii järgisin teadvustamatult iga lapse elus olulist reeglit, püüdsin luua hubast ja ohutut elukeskkonda. Ja lasteraamat aitas sellele väga kaasa.

Siis kasvasin, õppisin lugema, ja raamat polnud minu kujutluses enam katuse, vaid liblika moodi. Või isegi linnu. Raamatulehed meenutasid tiibu ja sahisesid. Paistis, et aknalaual lebav raamat suundub kohe-kohe tundmatusse kaugusesse. Võtsin selle kätte, hakkasin lugema, ja raamat rahunes maha. Siirdusin raamatu seltsis teistesse maadesse ja maailmadesse, avardades oma kujutlusvõime piire.

Milline rõõm on hoida käes uut raamatut! Veel sa ei tea, millest seal juttu on. Hoidud kiusatusest avada viimane lehekülg. Ja kui hästi see lõhnab! Seda lõhna ei saa jagada koostisosadeks: trükivärv, liim … Ei, see on nimelt raamatu lõhn, erutav, kordumatu. Mõned lehed on otsast kokku kleepunud, nagu poleks raamat veel ärganud. Ta ärkab, kui sa seda loed.

Sa kasvad suuremaks, maailm su ümber muutub keerukamaks. Sünnivad küsimused, millele ka iga täiskasvanu pole valmis vastama. Aga nii väga oleks vaja jagada kellegagi oma kahtlusi ja saladusi. Ja siin tuleb taas appi raamat. Küllap tabavad paljud ennast mõttelt: see on kirjutatud minust! Ja lemmiktegelane osutub ühtäkki sinuga sarnaseks. Tal on samad mured ja ta saab neist auga jagu. Aga mõni tegelane pole üldse sinu moodi, kuid sa soovid nii väga teda matkida, olla sama julge ja nutikas.

Kui mõni poiss või tüdruk teatab „Ma ei salli lugemist!“, teeb see mulle nalja. Kuna ma ei usu neid lapsi. Nad ju söövad jäätist, mängivad mänge, vahivad põnevaid filme. Teisisõnu, armastavad nautida. Aga lugemine pole ju üksnes töö, tundekasvatus, kujutlusvõime või isegi iseenda isiksuse arendamine, vaid ennekõike ikkagi suur nauding.

Nimelt selle jaoks lastekirjanikud oma raamatuid kirjutavadki!

Vene keelest tõlkinud Ilona Martson

Muusikalaagrid

Ootame muusikahuvilisi lapsi Rannapungerja muusikalaagritesse:

16.06- 23.06 Maria Listra teatri-ja muusikalilaager

3.07- 10.07 Hanna-Liina Võsa muusikalilaager

11.07- 18.07 Getter Jaani muusikalaager

8.08- 15.08 Laura Põldvere muusikalaager

 

Info ja registreerimine:www.rannapungerjalaager.ee/muusikalaagrid

1.aprill

/www.google.ee/search?q=April+jokes&hl/

Toredat naljapäeva ja vahvaid  vigureid nalajakuusse.

Armastusluule konkurss

https://www.pinterest.com/mestrada5614/doves-of-peace/

/http://www.eoy.ee/turteltuvi/uudised/algab-armastusluule-konkurss/

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja armastusluule konkursi, mis on pühendatud tänavusele aasta linnule turteltuvile. „Turteltuvid on armastuse ja truuduse sümboliks, millele leiab vihjeid nii vanaaja mütoloogiast kui ka piiblist. Armunuid võrreldakse ju tihti just turteltuvidega. Seepärast oleme ka turteltuviaasta sidunud armastuse ja tunnete väljendamise ühe tuntuima vormi – luulega,“ sõnas luulevõistluse korraldaja Thea Perm.

Konkursile on oodatud luuletused, mis räägivad armastusest või turteltuvidest kui puhta ja omakasupüüdmatu armastuse sümbolitest. Luuletused peavad olema eesti keeles, pikkusega kuni 40 rida. Iga autor võib konkursile esitada kaks enda loodud ja varem avaldamata luuletust. Tööd tuleb saata hiljemalt 15. septembriks e-postile thea.perm@gmail.com. Lisada tuleb autori nimi, vanus, e-post ja telefoninumber.

Võistlustöid hinnatakse kolmes vanusekategoorias: kuni 10-aastased, 11-17 aastased ning 18-aastased ja vanemad. Saadetud töid enne konkursi lõpptähtaega ei avaldata. Peale konkursi lõppu on korraldajatel õigus luuletusi avaldada ja esitada avalikus ruumis, internetis, trükistes jm.

Luulevõistluse žürii esinaine ja auliige on Leelo Tungal, liikmed on Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse teadur Elle-Mari Talivee, luuletaja, laulja ja Kirjanike Liidu liige Veronika Kivisilla, luuletaja ja populaarsete muusikaürituste korraldaja Peep Veedla, metallikunstnik ja luuletaja Sven Tali, luule – ja linnuhuviline kaitseväelane Urmas Abel ning peakorraldaja Thea Perm.

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2017. aasta linnuks turteltuvid. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. „Need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel kiiresti kahanenud nii meil kui ka mujal Euroopas. Seepärast soovime neid liike inimestele tuttavamaks teha ja loodusvaatlejate abiga neist ka rohkem teada saada,“ selgitas tuviaasta eestvedaja Jaanus Elts.

Aasta lindu toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisateave: Thea Perm, thea.perm /ät/ gmail.com, 5561 5116.